Inimesed pole olemuslikult kuigi head otsustajad. Oleme mõjutatud oma varasemast kogemusest ja emotsionaalsetest seostest.  Igapäevaste valikute lihtsustamiseks head heuristikud veavad meid otsustamisel sageli alt.

New Yorki ülikooli professor Gary Marcus pakub  välja hulga tõenduspõhiseid tehnikaid, mis aitavad teha tõhusamaid otsuseid ja seista vastu meie loomupärastele mõttekalletele.

1. Ole ettevaatlik kõiges, mis on värvikas ja isiklik. Kellegi ehe isiklik emotsioon kallutab meid väga kergesti ratsionaalsest analüüsist eemale. Meie meel on väga mõjutatud lugudest, eriti värvikatest ja tundeküllastest – ja nii võivad kuivad tõenduspõhised argumendid olla väiksema mõjuga.

2. Otsused ei ole võrdsed. Mõned otsused on tähtsamad. Mitte igal valikul pole mõistlik teha kaalutlemise pingutust – ja oluline on õppida tegema vahet, millal tuleb kaalutleda ja millal on mõistlik usaldada vaistlikku valikut. Reeglina on vaistu mõistlik usaldadsa siis, kui otsus pole oluline ja on teemas, kus otsustaja on kogenud ekspert.

3. Kaalu alati alternatiive – alati, kui vähegi võimalik. Meie aju ei ole kuigi tugev neutraalses analüüsis. Mõttekalletest ja eelarvamustest aitab edasi see, kui sundida end nägema ja looma valikuvõimalusi. Uuringud kinnitavad, et vastandlikele võimalustele mõtlemine aitab teha paremaid otsuseid.

4. Raamista küsimus ümber. Meie mälu on hästi kontekstipõhine, mistõttu iga küsimus, mida kaalume, on väga mõjutatud taustast ja ümbritsevaist argumentidest. Muuda konteksti – kaalu küsimust mingist teisest vaatenurgast.

5. Korrelatsioon ei tähenda kausatsiooni, ehk koos esinemine ei tähenda põhjuslikku seost. Ole tähelepanelik, millal kipud arvama, et samaaegne esinemine viitab seosele. Klassikaline näide on see, et suurema jalanumbriga inimesed on ka rikkamad ja paremini haritud. Kui meenub, et väiksed lapsed on väikse jalanumbriga…

6. Kontrolli allika usaldusväärsust. Kas kuskil on tegemist manipulatsiooniga?

7. Pööra tähelepanu valimile. Kui teed otsuseid näidete ja uuringute põhjal, mõtle, kas valim on ikka järelduste tegemiseks kohane – nii suuruselt kui ülesehitusel?

8. Võta arvesse oma inimlikult impulsiivset loomust. Sageli ei oska inimesed adekvaatselt hinnata, kui palju on nad oma emotsioonide ja kogemuste poolt mõjutatud. Parimad kavatsused võivad saada tühistatud tunde mõjul. Abiks on olulises asjas selge plaani tegemine – ja selle plaani järgimine.

9. Tee varuplaan. Saame paremini hakkama konkreetsete eesmärkidega. Abstraktsed plaanid (nagu “võtan alla”) jäävad eelmises punktis mainitu impulsiivsusele kergemini alla, kui konkreetsed (“ei osta üldse magusat”).

10. Olulisi otsuseid tee puhanuna. Pingeolukorras pole meil piisavalt kognitiivset ressurssi asjade igakülgseks läbi mõtlemiseks.

11. Kaalu otsuse puhul nii kulu kui kasu. Lihtne nõuanne – aga uuringud näitavad, et kipume kaaluma pigem kas kaasnevaid kulusid või väärtuseid, mõlema poole arvestamine nõuab täiendavat pingutust. Sageli kipume unustama alternatiivkulu – kui teeme üht, ei saa me teha teisi asju.

12. Kujutle, et Su otsust kontrollitakse. Uuringud näitavad, et kui me arvame, et keegi meie valikuid kontrollib, pingutame rohkem. Aitab ka kujutlus – kujutle kedagi, kes Su valijut analüüsib ja küsi endalt, kas oled uhke oma otsuse üle?

13. Distantseeri end. Otsustamine on mõjutatud mõtetest ja tunnetest, mida parasjagu kogeme. Aitab, kui kujutled otsuse mõju tulevikus – “kui ma nii valin, siis 5 aasta pärast…” Aitab ka kohene ajahorisont – olulist otsust ei tee kohe, vaid järgmisel hommikul.

14. Ole ratsionaalne! Uuringud viitavad, et ainuüksi ratsionaalse analüüsi vajaduse meenutamine aitab meil teha paremaid otsuseid. Kui püüame teadlikult teha ratsionaalsemaid valikuid, tulebki kaalutlemine kergemalt.