Elu on Su valikute summa, ütles Albert Camus. Õnnetunne on valik. Kuidas siis seda valikut paremini teha?

Psühholoogid on toonud välja 5 peamist mõtteviga, mis panevad meid oma tulevikutunnet valesti hindama. Ja kui hindame valesti, on ju tõenäoline, et teeme vale valiku – ja oleme seejärel vähem õnnelikud. Hea uudis on see, et nende mõttevigade teadvustamine ja märkamine võimaldab meil teha paremaid ja oma õnnetunnet suurendavaid otsuseid.

1. Eristumise viga on olukord, kus kipume kahe valiku võrdleval hindamisel pidama üht märkimisväärselt paremaks kui mõlemat võimalust eraldi kaaludes. Näiteks kaalud kaht tööpakkumist – üks on suht igav töö palgaga 2500 eurot ja teine põnev töö palgaga 1500 eurot kuus. Eristumise vea uurimine ütleb, et enamasti inimesed ülehindavad suurema palga väärtust võrreldes töö sisulise köitvusega. Uuringud näitavad, et paljud  valivad pigem suurema palgaga töö, kuigi töö sisu teeb neid õnnetuks ja ei kaalu üles suuremat sissetulekut.

Mida teha? Aitab, kui kaaluda mõlemat valikut eraldi, keskendudes plussidele ja miinustele konkreetse valiku puhul. Ja siis saame teha parema valiku.

2. Projektsiooni viga on mõtlemine, et teistel inimestel ja ka meil endal tulevikus on samad prioriteedid, hoiakud ja uskumused nagu meil parasjagu on  – kuigi see pole tõenäoline. Siia kuulub arvamus, et mis meid teeb hetkel õnnelikuks, teeb meid õnnelikuks ka tulevikus. Tegelikkuses võib oleviku tunne olla “emotsionaalne puur” , millest on keeruline välja saada. Klassikaline näide on toidu ostmine tühja kõhuga. Koju jõudes võime tõeliselt imestada, miks ostsime nii palju asju, mis meie pikas perspektiivis meie tervisele kuigi hästi ei mõju. Oma hetketundes ei suuda me päriselt tajuda, kuidas tunneme end tulevikus.

Mida teha? Tegemaks otsuseid, mis meid tulevikus õnnelikuks teevad on vaja olla  soovitud tulevikuseisundiga sarnases seisundis. Mida suurem on erinevus meie hetkeseisundi ja tuleviku soovitava seisundi vahel, seda halvemaid otsuseid teeme.

3. Mõju viga on meie kalduvus ülehinnata tuleviku emotsionaalsete reaktsioonide tugevust või kestvust. Näiteks uuring näitavad, et kaks kuud peale suhte lõppu pole inimesed nii õnnetud, kui nad eeldasid. Samuti pole spordifännid oma meeskonna võidu üle nii rõõmsad kui nad ette arvasid. Ehk siis me kaldume ülehindama nii negatiivset kui positiivset tulevikusündmuste mõju meie enesetundele.

Mis sellega teha? Esmalt, laienda teadlikult oma tulevikufookust. Meenuta endale, et ka muud sündmused mõjutavad seda, kuidas end tulevikus tunned. Teiseks pea meeles, et ratsionaliseerimine vähendab nii posuitiivsete kui negatiivsete sündmuste mõju. Meie tulevikutundeb pole enamasti nii tugevad kui kardame – või loodame.

4. Mälu viga on tajuviga, mis võimendab, piirab või muudab meie mälestust – neid on kohe mitut sorti. Kui teeme tulevikku puudutavaid otsuseid, võtame loomupäraselt lauseks mineviku. Kahjuks on meie mälestused kallutatud – meenuvad eelkõige kas väga positiivsed või väga negatiivsed momendid.

Mis sellega peale hakata? Püüa teadlikult meenutada rohkem kui üht seonduvat juhtumit, et äärmuslikke tundeid keskmistada. Ja lihtsalt ole teadlik, et me mäletame kergemini parimat ja halvimat möödunust.

5. Uskumuste viga on meie kalduvus hinnata argumente nendest lähtuva järelduse usutavuse põhjal, mitte selle põhjal, kui tugevasti nad järeldust tegelikult toetavad. Ehk siis otsime kinnitust meile usutavana kõlavale järeldusele, mitte ei hinda asjaolusid igakülgselt. Uuringud toovad välja 4 levinud uskumuste viga.

– Kontrasti efekt on levinud uskumus, et hea elamus on nauditavam peale halba kogemust ja halb kogemus tundub veel halvem kui see järgneb heale. Uuringud näitavad, et see ei vasta tõele.

– Rohkem valikut pole alati parem – uuringud näitavad, et inimesed on õnnelikumad, kui neil on vähem valikuid.

– Adapteerumine: inimesed arvavad sageli, et korduv kogemus vähendab selle nauditavust. Uuringud jäätise, jogurti ja muusikaga näitavad, et enamus inimesi harjuvad, hakates tuttavat kogemust kas veelgi rohkem hindama, või vähemalt väheneb kordustega kogemuse ebameeldivus. 

– Kindlus: inimesed arvavad, et nad tunnevad end õnnelikumalt, kui vähendavad olukorra ebakindlust. Tegelikult sageli ebaselgus ja müstika võib naudingut suurendada.

Mida uskumuste vigadega peale hakata? Uuringud viitavad, et mida enam me üht või teist mõtet usume, seda enam see meid mõjutab. Seega juba lihtsalt nende vigaste uskumuste kohta lugemine ja loetu meeldejätmine aitab neile vigadele vastu astuda.