Mõtle korraks, kuidas teised inimesed Sind näevad. Mida näiteks mõtleb Sinust üks või teine Su pereliige, sõber või kolleeg? Võta selle jaoks aega, see on päris hea harjutus eneseanalüüsiks. Kuidas need mõttepildid üksteisest erinevad?

Huvitav küsimus on ka see, mis ulatuses Sa nende ootustele tegelikkuses vastad.

Seda, kuidas teiste ootused mõjutavad meie käitumist, on põhjalikult uuritud. Klassikalises sotsiaalpsühholoogia eksperimendis uurisid Dr Mark Snyder ja tema Minnesota ülikooli kolleegid (Snyder et al, 1977) , kui hästi inimesed tajuvad teiste ootusi endale ja kuidas nad automaatselt hakkavad nende ootuste kohaselt käituma.

Uue tuttava kohta kujundame esmase kiire arvamuse välimuse põhiselt. Üks levinud automaatne eeldus on “meeldivuse viga” – mõttekalle, et meeldivama välimusega inimene on ka toredam, arukam ja muidu vahvam. Eksperimendis pandi meestudengid vestlema naistudengitega, keda nad ei näinud ja varem ei tundnud, näidates neile  enne fotot arvatavast vetluspartnerist. Pooltele meestele näidati fotot naisest, kes oli meeldivuse skaalal saanud kõrge hinnagu, ja teistele naisest, kes oli saanud madala hinnangu. Ehk siis pooled eeldasid, et räägivad välimuselt kütkestava naisega ja pooled, et ebameeldivaga. Muidugi ei teadnud keegi, et vestluspartner polnud üldse see, kes pildil oli. Uurimisküsimus oli, kas naised märkavad mehe eeldust ja kohanevad sellise juhuslikkuse alusel neile pandud stereotüübiga.

Selgus, et kui naised rääkisid meestega, kes pidasid neid väliselt meeldivaks, käitusid nad vestluses just nagu kütkestavalt inimeselt eeldatakse: nad olid elavamad ja tundus, et nad nautisid vestlust rohkem. Juhtuski see, et naised kohandusid neile projitseeritud stereotüübiga ja hakkasid käituma vastavalt vestluspartneri ootustele.  Muud uuringud on näidanud, et sarnaselt toimivad eri eluvaldkondades erinevad stereotüüpsed ootused.

Oluline on teadvustada seda teiste inimeste ootuste otsest ja kohest mõju meie käitumisele. See aitab ka mõista, kuidas me võime olla täiesti erinevad eri olukordades ja eri inimestega. Me tajume, kuidas teine meist mõtleb ja hakkame ebateadlikult sellekohaselt käituma. Ehk on hea mõte veeta rohkem aega nende inimestega, kelle ootused meile aitavad meil saada parimaks versiooniks iseendast?

Selline mõjutamine on suhetes vastastikune ja pidev. Püüame vastata üksteise ootustele nii heas kui halvas mõttes, ja teeme seda sageli teadvustamata.

Hea uudis on siinjuures see, et enda ootusi teistele saame ise mõjutada. Uuringutest lähtudes on põhjust arvata, et kui muudame oma ootusi, muudab teine oma käitumist. See võib olla väike mõju – aga selle teadvustamine, et teise käitumine on osaliselt mõjutatud meie ootustest, võib olla suurte muutuste algus.

Ja nagu analüüsi puhul ikka – neutraalne kõrvaltvaataja, olgu siis hea sõber või terapeut, on peegelduste ja märkamise juures suureks abiks.