5 viisi, kuidas oma vihaga paremini toime tulla

Viha on hästi tavaline emotsioon, mida on oluline mõista. Kui sa oled üks neist, kel viha “lööb silme eest mustaks”, on sul mõistlik teha endaga tööd, mõistmaks neid mustreid, mis su viha käivitavad. Oma viha allikate tundmine on üks samm viha juhtimisel. 

Kasulik on teada, et on  mitmeid viise, kuidas saame vihastamise korral oma reaktsiooni ja käitumisse sekkuda ning oma viha juhtida. Toon siin viis mõtet.

1. Juhi oma meeleolu ja emotsioone ennetavalt – enne vihastamist. Siin on abiks hea ja puhanud seisund. Peamine – maga piisavalt. Regulaarne ja piisav väljapuhkamine on viha ennetamise ja juhtimise oluline osa. Väsimus ja kurnatus võimendavad negatiivseid kogemusi ja muudavad meie taju neist hullemaks. Teiseks, unevõlg vähendab aktiivsust aju otsmikusagaras, mida seostatakse impulsikontrolliga. Seega unepuudus teeb keerukamaks oma vihareaktsioonide juhtimise – ja suurendab tõenäosust, et teed midagi, mida kahetsed.

2. Juhi oma reaktsiooni ärritavale olukorrale – kaalu võimalikke eri tõlgendusi toimuvale. Provotseeriva või viha tekitava olukorra puhul käivitab meie reaktsiooni eelkõige see, mis tähenduse me toimuvale anname. Mõtle, milliseid võimalikke põhjuseid veel saab olla, peale esmase, mis Sulle pähe tuli. Ja küsi endalt, mis tõendeid sul on oma esmase ärritava tõlgenduse toeks. Hea näite saame liiklusest – keegi keerab su autole tänaval ette. Võimalikke põhjenusi on mitu – “ ta nägi mind ja tegi seda meelega”, “ ta ongi ülbe liiklushuligaan”, “ta ei märganud mind miskipärast” jne – kuni selleni välja, et “kellegi elu on ohus ja sõltub tema kohalejõudmise kiirusest”. Kuigi need kõik võival olla frustreerivad tõlgendused ja olukord ise ei muutu, muutub sinu reaktsioon. Otsi alternatiivseid seletusi ja vali selline, mis suurendab rahu sinus.

3. Kui juba oled vihastanud – hinga sügavalt, kaasates ka diafragma. Vihaga kaasneb füüsilise seisundi muutus – pulss kiireneb, lihased lähevad pingule, jne. Aeglane ja sügav hingamine on üks parimaid viise lõdvestuda. Ja viha leek taandub.

viha4. Ära jää uskuma müüti “viha-katarsise” kasulikkusest. Levinud arvamus, et agressiivne viha väljendamine on kasulik ja hea viis viha vabastamiseks, ei ole leidnud tõenduspõhist kinnitust. Vastupidi  – uuringud näitavad, et selline “viha-katarsis” suurendab, mitte ei vähenda viha ja vihastamise kahjulikke mõjusid. Näiteks Brad Bushmani uuring (Bushman jt 1999) näitab, et viha väljaelamine suurendab kardiovaskulaarse haigestumise riski ja samuti tõenäosust muutuda agressiivseks teiste suhtes, sealhulgas ka ohtu pöörduda süütute kõrvalseisjate vastu.

5. Teadvusta, et viha on normaalne tunne ja sa võid vihastada. Vihasse suhtutakse negatiivselt ja sageli jääb mulje, et me ei tohiks vihastada ja oma viha väljendada. See pole sugugi õige. Viha võib ka kasulik olla.

On olukordi, kui vihastamine pole mitte ainult mõistetav, vaid on ka õige. Kui kellelegi tehakse liiga, kedagi koheldakse ebaõiglaselt või provotseeritakse, on viha täiesti õigustatud. Mõnes olukorras võib olla muret tekitav pigem see, kui asjaosaline EI vihasta. 

Viha on aktiivne energia ja võib õigesti rakendatuna võib anda meile impulsi ja väe viia ellu olulisi muutusi. Õigustatud viha ajel on mõistlik tegutseda. Lihtsalt jää oma viha väljendades viisakaks, ole pigem kehtestav kui agressiivne ja püsi rahulikuna.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s