“If you can dream it, you can do it”. Mida usud, saab teoks. Mõtle positiiivselt. Sellelaadseid soovitusi oleme viimastel aastatel palju kuulnud.

Tegelikkus pole nii lihtne. Psühholoogilised uuringud näitavad lausa, et ideaalse tuleviku visualiseerimine võib kahjustada meie suutlikkust eesmärke saavutada. Oettingen and Mayer (2002) näitasid oma uurimistööga erinevust positiivse fantaseerimise ning ootuste vahel. Ootused põhinevad varasemal kogemusel – nii on olnud, oodatavasti võib nii taas minna. Fantaasia seevastu seisneb soovitava tuleviku kujutlemises. Selline soovmõtlemine võib meile hoopis auku kaevata.

Positiivsete fantaasiate probleem on selles, et nad lasevad meil tundena kogeda edu siin ja praegu, samas aga ei anna meile teada väljakutsetest, mida teekonnal tõenäoliselt kohtame. Edufantaasia võib tegelikult lausa vähendada meie motivatsiooni tegutseda – me ju juba kogesime võidu magusat tunnet. Mis siin enam pingutada…

Uuring leidis, et “… idealiseeritud tulevikufantaasiad võivad viia halbade otsusteni. Sellised fantaasiad loovad eelistuse märgata informatsiooni rohkem pooltargumentide kohta kui vastuargumente, eriti kui inimesed ei ole veel tõsiselt asunud tegutsema tuleviku loomisel.” (Kappes & Oettingen, 2012)

See tekitab probleemi, kus vastuargumente mitte märgates jätame kõrvale olulise sisendinfo otsusteks ja seega teeme halbu või lausa kahjulikke otsuseid. Enamgi veel, tehtud uurigud näitavad, et unistamine võib lausa vähendada energiat ning seega takistada eesmärkide saavutamist (Kappes & Oettingen, 2012) Seega, kui tahad oma unistused ka teoks teha, on liigne unistamine ohtlik. Igatahes on hea mõte kaasata ka selliseid fantaasiarännakuid, mis uurivad, kas ja kuidas soovitud tulevik võimalikuks osutub, ning milliseid takistusi, tagasilööke ja väljakutseid teekonnal esineda võib.