Milline on Sinu sisemine teater?

Enda ja teiste käitumise paremaks mõistmiseks on oluline aru saada neist tavaliselt teadvustamata jõududest, mis käitumist mõjutavad. Meie irratsionaalsuse taga peitub loogika.

Meis kõigis käib pidev sisemine dialoog, mis on osa meie loomusest. Sünniga kaasa saadud instinktiivsete käitumismudelite võrgustikku kujundab elukogemus, eriti varajane, esimeste elukuude ja aastate jooksul kogetu. Meie loomupäraste omaduste ja oluliste inimsuhete koosmõju määrab ära meie “sisemise teatri” ehk meie käitumuslike rollide kogumi.

Psühhoanalüütilise koolkonna teadlane Lester Luborsky arendas välja keskse konfliktisuhte teema (KKST) kontseptsiooni. Luborsky uskus, et igal inimesel on shabloon, millel põhineb suurem osa käitumisest. See on nagu stsenaarium meie sisemise elu teatri jaoks, mis koondab endasse meie peamised uskumused. Meie KKST on kujunenud varaste kogemuste põhjal, mida saime oma hooldajatelt. Kogu meie isiklik elu on KKSTst läbi imbunud. Niisiis enda ja teiste KKST väljauurimine aitab tuua selgust nii inimese isiksuse kui suhtlemisstiili kohta.

Iga inimese KKST koosneb kolmest komponendist: (1) mida ta suhete kontekstis soovib, (2) ootused selle kohta, kuidas teiste suhtumine vastab tema soovile ja (3) tema reaktsioon teiste suhtumisele. Keerukaks teeb KKST mõistmise asjaolu, et meie suhteid ja ootusi teistele inimestele mõjutavad meie kunagised tunded ja hoiakud nende suhtes, kes meile kunagi minevikus olulised olid. Kliiniline termin selle nähtuse kohta on ülekanne.

Ülekanne tähendab, et ükski meie suhetest pole uus, vaid iga suhet mõjutavad varasemad suhted. Seetõttu käitume sageli inimestega nii, nagu nad oleksid keegi meie minevikust. Ülekanne on universaalne nähtus – absoluutselt kehtiv inimloomuse omadus, mis mõjutab meie info töötlemist ja sündmuste tajumist.

Kõige levinumad ülekandemudelid on peegeldamine ja idealiseerimine. Meie enesehinnangu arenemisel internaliseerime meie jaoks olulised inimesed ja laseme neil “peegeldada” seda, mida teeme, meid tunnustades. Mõned inimesed on rohkem “peegelduse-himulised”, teised “ideaali-himulised”. Mõned valivad enda ümber inimesi, kes neid “peegeldaksid” – ehk annaksid sellist tagasisidet, nagu nad ootavad. Teised otsivad inimesi, keda “idealiseerida”, imetleda.

Tasub tähele panna asjaolu, et eriti just autoriteetidel on võime nii endas kui teistes taaselustada ülekandeprotsesse. Hierarhias on inimestel kalduvus rääkida seda, mida ülemused kuulda tahavad. Paljusid juhte ümbritsevad “valetajad”, mõned teadlikult, kuid paljud ka alateadlikult ülekandeprotsesside tõttu. Inimestele omistatakse teatud omadusi sageli tema positsiooni tõttu – haloefekt. Probleemid tekivad siis, kui selline inimene hakkab ka ise uskuma muljet, mida ta inimestele avaldab ja vastavalt ka käituma.

KKST analüüs eeldab paljude episoodide uurimist ja lahtimõtestamist. Millised olid kavatsused ja soovid teise osapoolega suheldes? Millised uskumused meid mõjutasid? Mida lootsime juhtuvat? Teise KKST komponendi mõistmiseks tuleb mõelda, millist reaktsiooni me ootasime, millist kartsime. Kolmanda KKST komponendi uurimiseks tuleb anda oma tunnetele ja käitumisele aus hinnang ning kontrollida, kas reageerisime teise poole tegelikule suhtumisele (ja kas kutsusime selle oma ootustega ise esile) või meie poolt oodatud suhtumisele.

Iga inimese KKST on unikaalne. Samas keerleb KKST sageli üldlevinud soovide ümber, nagu näiteks soov saavutada, soov armastatud olla, soov konflikte vältida, soov vastanduda ja juhtida vms.

Paljud inimesed ei pööra oma sisemaailmale erilist tähelepanu. Sageli hoolitsetakse “maniakaale kaitse” abil selle eest, et olla piisavalt hõivatud, et ei jääkski aega endasse süüvida. Veel vähem on aega, tahtmist ja mõistmist teiste inimeste sisemaailma jaoks. Tihti on selliste inimeste suhted teistega puudulikud ning kommunikatsiooni all mõistavad nad pigem lihtsalt teavitamist.

Inimeste käitumises sisaldub rohkemat kui väljast paistab. Sageli erineb “avalik mina” meie “isiklikust minast”. Vahel on isiklik mina nii sügaval varjatud, et isegi me ise tunneme seda vaid vähesel määral. Suur osa meie käitumisest pole teadvustatud või teistele avaldamiseks mõeldud. Samas enamasti tajuvad teised seda varjatud või lausa teadvustamata osa suurepäraselt…

teater

Kui soovime häid suhteid peame kuulama lisaks kõrvadele ka silmade, südame ja kogu oma teadvusega. Hea mõistmine on kahjuks märksa haruldasem, kui me seda arvame, ja sellel on mitmeid põhjuseid. Inimesel pole alati kontakti tema enda tegelike tunnetega. Tundeid on raske sõnastada. Samad sõnad tähendavad eri inimeste jaoks eri asju. Inimesed ei ütle alati seda, mida mõtlevad. Vahel kuuleme ainult seda, mida tahame kuulda. Erinev suhtlusmüra võib varjutada tegeliku sõnumi. Vahel on kuulaja nii hõivatud oma järgmise mõtte sõnastamisega, et ta tegelikult ei vaevu süvenema. Seda loetelu võib veel pikalt jätkata…

Abiks on tahe teist osapoolt mõista ning järjepidev kontroll, kuidas meil selle mõistmisega läheb. Mõistmiseks on vaja “kuulata” kogu partneri isiksust. Partneri tunnete ja varjatud motiivide taju on parem, kui tunneme ja mõistame ennast. See on protsess, kus saame end pidevalt arendada. Alati on võimalik paremaks saada…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s