Kui valesti me hindame eesoleva mõju ja mis sellega peale hakata

mõjuOluliste otsuste edasilükkamine on muudatuste teel tõsine takistaja. Mitteotsustamise tagajärjel püsivad paljud ebameeldivas olukorras piinavalt kaua. Ja sageli on just otsustamatus ebaedu põhjuseks.

Üks põhjuseid otsustamatuse taga on mõju väärhindamine: ennustame kehvasti tulevikusündmuste mõju meile, eriti emotsionaalse mõju osas.

Uuringud näitavad, et meil on kalduvus ülehinnata oma emotsionaalset reaktsiooni tulevikusündmustele. Tegelikkuses enamasti me ei tunne end ebaõnnestumise korral nii halvasti, kui arvasime. Ja sarnaselt pole tavaliselt ka rõõm hea üle nii suur kui seda ette arvasime. Muidugi on ka erandeid – näiteks halvas tujus olemine teeb meid realistlikumaks positiivsete tulevikusündmuste mõju osas – aga need on harvad.

Uuringud on leidnud näiteks, et:

  • kaks kuud peale suhte lõppu ei ole inimesed tavaliselt nii õnnetud, kui nad eeldasid;
  • spordifännid pole oma soosiku võidu puhul nii õnnelikud, kui enne arvasid;
  • teadlased ülehindasid tunnustusega kaasnevat rõõmu ning ülehindavad ka tagasilöökidega kaasnevat halba tunnet.

Samuti näitab uuring, et inimesed ülehindavad nii oma esmaste reaktsioonide intensiivsust kui nende kestvust.

Miks see nii on?  Wilson and Gilbert (2005) leidsid kaks peamist põhjust.

Esmalt, fookus. Kui mõtleme võimaliku tulevikusündmuse mõjust, jätame kõrvale kõiksugu muud asjad, mis me elus toimuvad. Tegelikkuses on me elus tõenäoliselt palju asju, ja need varjutavad seda konkreetset sündmust. Unustame ka selle, et tulevik sisaldab ka hulka asju, mida me ei oska ette näha.

Teiseks, tähendusloome. Meil on loomupärane kalduvus meiega toimuvat ratsionaliseerida. Kui miskit halba juhtub, hakkame kohe otsima tähendust ja põhjuseid – see aitab enesetunnet parandada. Kahjuks teeme sama ka heade asjadega – ja neid ratsionaliseerides vähendame nende head mõju.

Kuidas siis seda kalduvust parandada?

Mõlemad need protsessid toimuvad ebateadlikult, vähemalt osaliselt, seega on neid keeruline korrigeerida. Uuringutest lähtub siiski kaks viisi.

Kui mõtled, kuidas tulevikusündmus võib Sind mõjutada, siis

laienda teadlikult oma fookust ja mõtle ka kõigele muule, mis võib tulevikus toimuda.

teadvusta endale, et hakkad tavaliselt iga juhtumit ratsionaliseerima ja sellele tähendust andma, ning seeläbi vähendad toimunu emotsionaalset mõju. See on halbade asjade puhul kasulik, aidates nendega paremini toime tulla. Samas headest sündmustest suurema naudingu saamiseks tee oma parim, et säilitada mõningast müstikat.

Muidugi on otsustamatuse taga ka muid põhjuseid. Peamine on otsustamisvõimekus ja seda nii kaalutletud kui intuitiivse otsustusvõimekuse osas. Eestis tehtud uuring näitas, et iga kolmas meist on vältiv otsustaja –  madal võimekus nii intuitiivse kui kaalutletud otsustamise osas võib tuua kaasa otsustamatuse. Aga sellest juba teinekord.

Loe ka sellest, kuidas me endale valetame.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s