Paar-kolm päeva võib mõnikord anda rohkemgi kui kahenädalane puhkus. Mis teeb puhkuse eriliselt toimivaks?

Üks on kindlasti keskkonnavahetus. On vast ootuspärane, et tavapärasest ümbrusest eemaldumine ja värsked muljed on abiks ka igapäevaelu probleemidele värske vaate saamisel. On ju näiteks tihti nii, et sõbralt nõu küsides on tema ettepanekud loovamad ja üllatavamad neist, mis endal pähe tulevad. Seda seepärast, et sõbral on olukorrast psühholoogiline distants. Olles ise probleemi keskmes on keeruline sellest selgelt mõelda. Sarnaselt, näiteks reisides ja uues keskkonnas on lihtsam näha oma elu teisest vaatenurgast ja pähe tulevad hoopis uudsed võimalused. Eemaldudes on lihtsam võtta kõrvalseisja positsiooni.

Seda kinnitavad ka uuringud. Professorid Adam Galinsky Northwestern University’st ja William Maddux INSEADist leidsid, et välismaal reisimine annab inimestele nüansirikkama taju iseendast ja parema arusaama sellest, kes nad tõeliselt on. Ehk siis puhkamiseks ei piisa vaid tööst eemaldumisest, vaid parem on lahkuda ka oma elukohast. Eriti tõhus on see, kui on võimalik reisida võõrastel maadel – on teaduslikke tõendeid, et see võib suurendada loovat mõtlemist. Teise kultuuri sukeldumine annab sellise efekti, ütleb Galinsky. Teises kohas on teistsugused tavad ja normid, asju tehakse teisiti – ja ka väike erinevus saab avada uue vaate. Isegi üsna tavapärased tegevused nagu väljas söömine värskendavad mõtlemist, sest miskit on teistmoodi. Galinsky leidis, et efekt on tugevam nende puhul, kes ajuti elavad välismaal – tõenäoliselt seetõttu, et siis süvenetakse ja püütakse kohalikke rohkem mõista, kui lühiajalisel reisil. Ehk siis kui tahad reisipuhkusest maksimaalset efekti saada, püüa võimalikult rohkem näha maailma kohalike silmade läbi.

Ka reisimata on võimalik puhkuse mõju kasvatatada – suurendades teadlikku kohalolekut ja tähelepanu. Osa reisimise heast mõjust on selles, et oleme valmis nägema ja kogema uut. Kasulik on sama hoiakut hoida ka muidu – valmidus märgata kõike, eriti uut enda ümber. Professor Ellen Langer Harvard University’st näeb puhkuse kasutegurit just selles teadlikus märkamises. Hoiak “ kõik on uus ja huvitav” on kasulik enda elus laiemalt kasutusse võtta.

Hartig, Catalano ja Ong (2007)’i  uuringud näitavad samuti, et kõik puhkused pole võrdsed. Lihtsalt pikem paus töötegemises pole veel puhkus. Eelkõige on meie mentaalseks puhkuseks kasu tegevustest vabas õhus ja õues viibimisest. Hartigi uuring näitab, et puhkuse ajal toas viibimine piirab vaimset taastumist. Õues, ükskõik kas liikudes või lihtsalt kauneid vaateid nautides saavad inimesed taastuda, unustades pingeallikad ja kogedes ühendust loodusega.

Terry Hartig jt. uurisid muuhulgas 9 aasta puhul seoseid antidepressantide kirjutamise ja ilma vahel. Ühe huvitava tulemusena leidsid nad, et korrelatsioon antidepressantide väljakirjutamise ja ilma vahel esineb Rootsis juuli ilmaga. Sarnast efekti pole isegi juunis ega augustis. Autorid põhjendasid seda järgnevalt. Uuringu kohaselt u 90% rootslastest puhkab juulis. Kui juulis on Rootsis halb ilm, on inimesed sunnitud rohkem toas olema ja seega nad ei taastu hästi. Kui Ilm on hea, on inimesed palju väljas ja paremini puhanud, seega ei vaja antidepressante.

Seega, puhkusest parima saamiseks on hea mõte veeta see tavapärasest erinevas keskkonnas, hoida teadlikku tähelepanu ja viibida võimalikult palju väljas. Lihtne, eks?