Kui sageli Sa täna naeratasid? Ja mitu naeratust Sa kinni püüdsid? Kas Sa märkasid naeratuse mõju?

Naeratus on palju-palju muud kui rõõmu väljendus. Uuringud näitavad lausa 9 viisi, kuidas naeratus Sulle kasulik on. Teame kõik, et naeratus ei tähenda alati, et naerataja rõõmustab. Sõltuvalt kultuuriruumist erineb naeratuste hulk ja siirus tuntavalt. Kasutame naeratust sageli suheldes, kuna see võimaldab meil välja saata meile kasulikke signaale. Et seda teevad ka teised, on hea korra süsteemselt naeratuse kasutusviisidele otsa vaadata.

1. Naeratus loob teistes Sinu vastu usaldust. Ehe naeratus saadab sõnumi, et meiega on hea koostööd teha ja meid võib usaldada. Naeratavaid inimesi hinnatakse kõrgemalt nii lahkuse kui ekstravertsuse skaalal (Mehu et al., 2007). Majandusteadlased on isegi leidnud, et naeratusel on mõõdetav väärtus. Näiteks näitas uuring (Scharlemann et al. (2001) , et naeratus suurendas usaldust umbes 10%.

2. Naeratus toob eksimuse juures leebema kohtlemise ja aitab üle saada sotsiaalselt ebamugavatest olukordadest . Nii tahtmatu kui tahtliku halva käitumise juures vahele jäädes inimesed sageli naeratavad. Uuringu järgi (Scharlemann et al. (2001) kohtleme reegleid rikkunud inimest leebemalt, kui ta naeratab. Kusjuures ei loe, kas see naeratus on ehe või võlts, naeratus töötab naerataja kasuks. Ka piinlikke olukordi nagu kliendi nime unustamine, veidralt libisemine ja palju muid on võimalik leevendada naeratusega – see on üks naeratuse funktsioone (Keltner & Buswell, 1997).

3. Naeratus aitab valu ja ebamugavust varjata. Ärritavas või haigettegevas olukorras on naeratus üks viis stressi vähendada. Psühholoogias nimetatakse seda näo tagasisideks – isegi vägisi naeratamine aitab enesetunnet pisut tõsta. Siin on küll ka üks oht peidus: naeratades ebameeldiva asja peale võime tõsta oma enesetunnet, aga jätta teistele halva mulje ning tunduda vähem meeldivana. (Ansfield (2007). Vahel naeratame, sest muidu tunneksime end halvasti. Lihtsalt nii on viisakam ja meil on naeratades lihtsam, kuigi olukord ise ei pruugi kuidagi meeldiv olla. Näiteks ühes uuringus (LaFrance, 2003) paluti inimestel püsida tõsisena, kui teine rääkis häid uudiseid. Katseisikud tundsid end pärast halvasti ja ravasid, et nad ei meeldinud vestluspartnerile. Nii et me naeratame ja noogutame, lihtsalt et end pärast paremini tunda.

4. Naeratus aitab suurendada mõistmist. Ärevus kitsendab fookust ja vähendab tähelepanu, seega mida rohkem me oleme pinges, seda vähem me märkame ja seda keerulisem on meil olukordi mõista ja probleeme lahendada. Naeratus parandab enesetunnet ja suurendab paindlikkust ning tervikpildi taju. Naeratavad katseisikud suutsid eksperimendis tulla tähelepanu nõudvate ülesannetega paremini toime (Johnson et al. 2010)

5. Naeratus aitab varjata, mida me tegelikult mõtleme. Kuigi varem avati, et võltsnaeratus on kergelt ära tuntav, kuna silmad ei naerata kaasa, siis värskemad uuringud näitavad, et 80% oskab naeratust võltsida nii, et silmad lähevad kaasa. Usaldusväärse naeratuse tunnuseks peetakse seda, et ta ilmub aeglaselt – liigub üle näo umbes poole sekundiga. Aeglaselt levivat naeratust peetakse ka autentsemaks ja flirtivamaks.

6. Naeratus on seksikas. Naise naeratusel on maagiline efekt. Walsh & Hewitt, 1985 jälgisid, kuidas mehed baaris naistele lähenesid. Silmside tõi mehe naisega rääkima 20% juhtudest, silmside koos naeratusega 60%. Mehe naeratusel naisel on oluliselt väiksem mõju, muutmata meest märkimisväärselt atraktiivsemaks. On küll tõendeid, et uhke või isegi ujeda moega mees tundub ligitõmbavam, kui õnneliku moega mees (Tracy & Beall, 2011). Mees tundub mehelikum naeratuseta?

7. Naeratus aitab raha teenida. Tidd and Lockard (1978) leidsid, et naeratav teenindaja saab rohkem jootraha. Samas tasub meeles pidada, et töö puhul pidev naeratamine võib olla ka emotsionaalselt kurnav, viies lausa läbipõlemiseni.

8. Naeratades naeratab pool maailma vastu. Vastunaeratused on osa naeratuse võlujõust. Siiski mitte kõik ei naerata vastu. Hinsz and Tomhave (1991) leidsid oma uuringutes, et umbes 50% inimestest vastab naeratusele naeratusega. Samas kulmukortustusele vastavad samaga väga vähesed.

9. Vast kõige ebtavalisema järeldusena leidsid Abel & Kruger, 2010 oma uuringus, et inimesed, kes naeratavad, võivad elada kauem. Uurides pesapallimängijate pilte 1952 aastal, leidsid nad nagu elaksid naeratavad mängijad oma tõsistest kaaslastest 7 aasta kauem.

Päris mitu head põhjust naeratada ka lihtsalt niisama, eks?