Vahel on pea lihtsalt liiga mõtteid täis, kas pole?

Planeerimine, analüüs, kaalutlemine, muretsemine, toimunu või arutletu lahkamine, lahenduste otsimine – sageli toimub see kõik me peas korraga.

Uuringud näitavad, et ülesannet sooritava eksperdi aju on vähem aktiivne kui algajal – eksperdi mõtted ei hüple, ta ei kaldu ekslema kasututesse suundadesse. Parem fookus laseb mõttetöös tulemuse saavutava väiksema vaevaga ja vähem väsitavalt. Ja vastupidi – väsinuna on fookust raskem hoida.

Kui mõtted tormavad ringi, kipub nende emotsionaalne toon olema negatiivne – peas keerlevad mured, probleemid, hirmud, konfliktid. See  ei loo väärtust ega pole Sulle kasulik. Ka teistele pole hea, kui oled pinges, mõttekeerisega hõivatud või lausa läbipõlemas. Väsinuna on suurem tõenäosus teha vigu ja langetada halbu otsuseid.

Kui mõtteprotsessid on kurnatud, ei tunne Sa end hästi. Keeruline on lõdvestuda ja mõtteid välja lülitada. Oled pinges ja see stressiseisund kurnab keha ja meelt. Tuju langeb.

Väsinud ajul on vaja puhata, et taastuda ja olla jälle heas vormis. Ja alati pole võimalik võtta puhkust, vahetada keskkonda – või lihtsalt magama jääda. Mida siis teha, et oma peale puhkust anda?

1. Anna endale aeg-ajalt väikseid pause. Pööra pilk õue või lihtsalt lakke ja hinga pikalt välja. Väljahingamine käivitab parasümpaatilise närvisüsteemi, mis taastab ja rahustab. Too oma tähelepanu oma kehasse, märka kuidas Sa hingad ja kuidas õhk Sinus liigub, märka oma keha liikumist. Võta 10-15 sekundit oma hingamise jälgimiseks ja too tähelepanu mõtetelt keha tajumisele.
2. Harjuta vaatleja positsiooni liikumist – jälgi end kõrvalt ja küsi endalt: Millest ma mõtlen? On see praegu produktiivne? Kas tahan sellest mõelda? Lase korraks oma sisemonoloogil lihtsalt minna.
3. Püüa vaadata endale ja ümbritsevale justkui ülevalt. Katsu näha ennast impersonaalselt, justkui osana suuremast pildist. See aktiveerib neid asju osasid, mis on rohkem seotud teadlikkusega ja hetkes kohaloluga ning võimaldab sisehäältel vaikida.
4. Teadvusta endale, et suur osa sellest, mille ümber me mõtted tiirlema kipuvad, on lihtsalt ajaraisk. Mõttetulv ei takista asju juhtumast ega lahenda probleeme.

Meie esivanemad kogesid rohkem füüsilist väsimust kui mentaalset. Nii on meie keha kohanenud väsimusega toimetulekuks paremini kui meel. Seda enam on vaja teadlikku tähelepanu märkamaks, millal on mõtteväsimusest saamas kurnatus. Ja siis leida viis, kuidas sellega toime tulla. Teadliku kohaloleku – mindfulness – tehnikaid saab õppida ja tasub harjutada.

Lühikesed pingelise mõttetöö perioodid on vältimatud ja sobiv puhkus aitab seejärel taastuda. Pidev pingelises mõttekeerises elamine võib rikkuda tervise. Hea on õppida seda keerist aeglustama ja soovi korral peatama. Peale puhkepausi on pea selgem, mõttetegevus tõhusam ja tunne õnnelikum.