Elu panem meid aeg-ajalt ikka kriitilistesse olukordadesse. Tuleme kriisiolukorras paremini toime, kui oleme selleks valmistunud. Kuidas olla valmis keerulisteks ootamatusteks?
Kriisidega toimetulekuks valmistumisel on kaks osa – sisuline ja emotsionaalne. Sisuline ettevalmistus tähendab, et oled läbi mõelnud võimalikud ohud, teinud hea plaani võimalike tegutsemisviiside osas. Plaan töötab paremini, kui oled selle oma peas läbi mänginud ja harjutanud, et vajalikud mõttemustrid ja tegustemisloogika salvestuks ja oleks ka pinge all rakendatav.
Emotsionaalne ettevalmistus on samavõrd oluline ja eelkõige tähendab, et kriisiolulukorraga parmaks toimetulekuks õpid oma seisundit juhtima. Et õpitut ka kriisiolukorras kasutada, tuleb treenida ka need oskused tugevaks. Pinge all kipuvad õpitud käitumised ununema – seega on teadlik treening eriti vajalik.
Seisundi juhtimise aluseks on arusaam, et mida meel usub, seda keha väljendab. Kujutletud olukorrad loovad sarnaseid kehalisi reaktsioone nagu tegelikud. Seega meie kujutlus suudab meie toimetulekut ja efektiivsust tõsta või langetada. Ja kriisiolukordades muutub see eriti oluliseks. Sellest, kuidas ma mõtled, sõltub see kuidas Sa end tunned ja kuidas teisi mõjutad, samuti see kuidas kriisiolukorras päriselt toime tuled.
Hea seisundi segajaid on kaht liiki. Esmalt füüsiline ebamugavus, nagu külm või palav, janu või nälg, õhupuudus ruumis, kus oled – seda saad enamasti ennetada, märgata ja parandada. Teiseks mentaalne ebamugavus, näiteks ebakindlusest tulenev ärevus, rahulolematus, mis tuleb enda võrdlemisest teistega, enesekriitika ja eneses kahtlemine. Nendest lahtisaamiseks tasub neutraliseerida negatiivsus, öeldes endale, et ebamugavus, ärevus jms on normaalne, me kõik kogeme seda ja püüdes mitte anda hinnangut oma tunnetele. Teise sammuna tuleks oma mõtetes ketrav negatiivse tooniga lugu “ringi kirjutada”, otsustades valida konstruktiivsema selgituse. Juba ainuüksi otsus vaadata olukorda teistiti vähendab stressitaset.
Mõned võtted pingelises olukorras toimetulekuks:
- Hakka mõtlema oma tähelepanust kui selgest fookusest, nagu näiteks prožektorikiirest.
- Teadvusta endale, et saad juhtida seda, kuhu oma tähelepanu suunad. Ja ole valiv, kuhu oma fookuse suunad.
- Lihtne nipp kiireks rahunemiseks on näiteks aknast välja vaatamine, pikem väljahingamine, tähelepanu kehatundele.
- Abiks on hetkeks mõttes vaatleja positsiooni liikumine. Veel parem võib olla võtta mentaalselt lavastaja roll.
- Teadvusta endale, et suur osa sellest, mille ümber me mõtted tiirlema kipuvad, on lihtsalt ajaraisk.
Alustada võiks ebamugavusega toimetuleku treenimisest. Sellest on kindlalt kasu ka siis, kui Sind kunagi ükski kriis ei taba.
Arengutugi 