Hiliskevad on toonud minu juurde kliente universaalse küsimusega “mis must saab?”. Koolivalik või ülikooli lõpetamine avab tohutult võimalusi, aga tõstatab ka küsimuse “mis edasi?”. “Kes ma olen?”, “mida ma elult tahan?” ja muud sellised küsimused on just sel ajal eriti fookuses.

Üks levinud nõuanne on “tee seda, mida armastad”, “järgi oma kirge”. Et kui valid tööks selle, mida tõesti armastad teha, siis tuleb ka edu. On mitmeid põhjuseid, miks ma arvan, et see pole hea soovitus. Vastupidi, see võib olla isegi väga halb nõuanne.

Tegelikkuses sageli ei ole seda üht ja ainsat õiget teed, mis lihtsalt ootab, et Sa ta leiaksid. Paljudel meist ei ole ülikooliajaks seda tõelist kirge, mida järgida. Ning isegi kui on, siis eluga koos me kasvame ja muutume, ning muutuvad ka meie huvid.

Olen nõus, et elu on õnnelik, kui teed tööd, mida armastad. Lihtsalt tee selleni pole mu meelest oma töise armastuse püüdmine. Võtmeks on oma oskuste ja võimekuse arendamine selliselt, et suudad luua võimalikult palju väärtust. Ehk siis – saa milleski tõeliselt heaks, ja kirg tuleb selle käigus kaasa.

Mida paremaks Sa milleski saad ja mida enam suudad Sa teistele väärtust luua, seda suuremat vaimustust Sa oma tööst tunned. Uuringud näitavad, et hea eneseteostuse, töise õnnetunde ja tugeva sisemise motivatsiooni olulisemad komponendid on iseseisvus, mõju ulatus ja tähendus, kompetentsus ja selle kasv ning loovus.

Iseseisvus töös on võimalik vaid siis, kui teed seda tõeliselt hästi. Kui need, kelle tulemus sõltub Sinu töö tulemusest, saavad Sind täielikult usaldada. Seega – tasub teha kõik, et saada suurepäraseks selles, mida teed.

Tegevuse mõju ulatus sõltub omakorda sellest usaldusest, mille oled välja teeninud. Kui oled milleski väga hea, on Su tegevustel tulemust ja mõju. Ja kui Sind usaldatakse, hakkab Su roll kasvama ja avarduma, ning sellega kasvab ka mõju ulatus. Tähendus on otseselt seotud väärtusega, mida Sa teistele inimestele lood. Me kõik tahame olla vajalikud. Vajalik olemine tuleneb Su loodavast väärtusest. Ja kui tunned end vajalikuna ja näed oma töö väärtuslikkust, hakkab kasvama ka kirg selle vastu, mida teed. Nähes enda loodavat väärtust on lihtne oma tööd armastada. Ehk et pööra oma fookus sellele, millega ja kuidas Sa suudad luua suurimat väärtust teistele inimestele, ja kirg tuleb sellele järgi.

Kompetentsus ja loovus kasvavad tööd tehes ja pühendudes. Oma kogemusest õppides. Enamasti oleme üsna head oma vigadest ja läbikukkumistest õppimas. Elu nõuab seda – sageli ei ole ruumi sama vea kordamiseks. Tööl toetab arengukultuur sageli just kasvu vigadest õppimise kaudu. Mitteõnnestumisi lahatakse põhjalikult, tehakse tõsiseid riskijuhtimise plaane, et teinekord läheks paremini. Ja see on hea. Veel vajalikum on mu meelest aga oma õnnestumistest õppimine. Analüüs, miks läks hästi, miks just nõnda õnnestus. See mitte ainult ei panusta kompetentsi kasvamisse, vaid ka loob sisemist kindlust, mis on nii vajalik töise loovuse avaldumiseks ja armastuse kasvamiseks oma töö vastu.

Sageli juhtub ka see, et inimene järgib oma huvi ja vaimustust töisele alale, kus on liiga tihe konkurents tema annete, võimete ja teadmiste jaoks. Ning siis saabub pettumus enne, kui suurepäraseks saamine.

Võti on see: enamasti pole kuskil mingit erilist kirge, mis ootab Sinupoolset avastamist. Kirg on miski, mida saab kasvatada. Ja seda saab kasvatada väga erinevates valdkondades. Nii et pole mõtet öelda, et Sa ei tea veel, mis on Su tõeline kirg. Parem on mõelda nii: ma ei ole veel loonud ja kasvatanud oma kirge ning alustan seda nüüd. Ja maailmas, mis on pidevas muutumises, on üsna tõenäoline, et ühe eluaja jooksul soovid ja jõuad kasvatada mitut kirge.

Vali see, millega Sa saad võimalikult palju panustada. Järgi seda, kus Su mõju saab olla suurim. Ära otsi oma kirge, vaid seda, kus saad luua maksimaalset väärtust.

Ära püüa iga hinna eest järgida oma kirge, vaid lase kirel ennast järgida oma püüdes saada parimaks selles, millega saad kõige enam väärtust luua. Kirg järgneb kompetentsile. Ja püsi avatuna võimalustele.