Kui palju on Sul kontrolli oma elu üle? Ja tegelikult?

Uuringuid kinnitavad, et meil on kalduvus ülehinnata seda, kui suur kontroll meil toimuva üle on – seda nimetatakse kontrolli-illusiooniks.

Kontrolli-illusioonil on kahtlemata väärtust. Me tunneme end paremini, kui usume, et saame midagi teha olukorra mõjutamiseks. Tunne, et meie tegevus loeb, julgustab meid vastutust võtma. See annab ka julgust teha asju, mida me muidu ei teeks. Ja võib kohati suurendada tehtava mõju – näiteks patsiendid, kes said ise manustada valuvaigisteid, võtsid väiksemaid doose, kui arst oli kirjutanud ja ei kogenud enam valu (Egan 1990).

Ja nagu ikka, on mündil kaks poolt. Finantsturud on üks koht, kus näeme kontrolli-illusiooni varjukülge. O’Creevy & Nicholson, 2010 uuring näitab, et mida rohkem kaupleja usaldab enda kontrolli turu üle, seda kehvemad on ta tegelikud tulemused. Samuti on leidnud kinnitust, et kontrolli-illusioon takistab meil oma vigadest õppimist ja vähendab meie võimet tagasisidet vastu võtta. Mida rohkem tunneme end olukorra üle kontrolli omavat, seda vähem märkame hoiatussignaale. Ja veel – mida enam tunnetame oma võimu, seda tugevamaks läheb ka meie kontrolli-illusioon (Fast et al., 2009).

Kontolli-illusioon avaldub vahel ka maagilise mõtlemise kujul. Näiteks Pronin et al., 2006 uuringus jälgisid osalejad teist osalejat proovimas minikorvpalli viset. Kui vaatleja soovis viske õnnestumist, ja see õnnestuski, tundsid vaatlejad enda osalust õnnestumises – kuigi selgelt ei saanud neil mingit tegelikku rolli olla. Või näiteks New Yorki jalakäijad, kes siiani vajutavad fooritule muutuseks nuppu – kuigi juba 1980ndatel foorid automatiseeriti, ja linn lihtsalt jättis nupud eemaldamata.

Ja see pole veel kõik… On võimalik, et ka kontrolli-illusiooni toimimine on illusioon – meie tunne olukorra üle kontrolli omamisest on seda suurem, mida rohkem meil ongi tegelikku kontrolli. Gino et al. (2011) eksperimendid näitasid, et kui meil on väga suur kontroll toimuva üle, siis kontrolli-illusioon võib pöörduda vastupidiseks – osalejad hakkasid oma rolli olukorras hoopis alahindama.

Mõnikord meil ju ongi päris palju kontrolli olukorra ja tulemuste üle. Näiteks tervislik toitumine ja sportlik eluviis teebki meid tervemaks. Sõbraga rääkimine vähendabki üksildust. Ja tagurpidine kontrolli-illusioon võib tähendada seda, et alahindame oma rolli ning seetõttu teeme vähem, kui vaja.

Ehk siis, jättes kõrvale maagilise mõtlemise, tasub olla tähelepanelik, kuidas meie tehtav, öeldav ja mõeldav tegelikult tulemust mõjutab – ja mida me veel omalt poolt teha saame.