Kuigi sotsiaalse ärevushäire puhul enimkasutatud ravi on antidepressandid, leiab uus suur uuring, et kognitiiv-käitumuslik teraapia on tõhusam ja erinevalt ravimitest kestab teraapia mõju ka peale ravi lõppu.
Sotsiaalse ärevushäire all kannatab ligi 13% eurooplastest ja ameeriklastest. Enamus ei otsi – ega saa – sellele mingit ravi. Enamusele abiotsijate raviks on seni kasutatud eelkõige antidepressante.
Värske uuring, mille tegid Evan Mayo-Wilson kolleegidega, analüüsis 101 kliinilise uuringu andmeid (Mayo-Wilson et al 2014). Tulemused avaldas The Lancet Psychiatry 26.sept 2014. Uuringus tegid koostööd John Hopkins Bloomberg School of Public Health, Oxford University ja University College of London.
Kokku oli osalejaid 13164, kes kõik kannatasid pikaajalise ja tugeva sotsiaalse ärevuse all. Umbes 9000 neist said tablette, kas platseebot või antidepressante (SSRI-tüüpi). Üle 4000 osaleja käisid psühhoteraapias. Mõned kliinilised katsed sisaldasid ka ravimite ja teraapia kombinatsiooni – ning ei ilmnenud tõendeid, et kombineeritud ravi oleks teraapiast tõhusam. Võrreldi ka eri vestlusteraapiate mõju ja leiti, et kognitiiv-käitumuslik teraapia on kõige tulemuslikum. KKT keskendub mõtete, tunnete ja käitumise seostele ning aitab inimestel toime tulla oma irratsionaalsete hirmudega ja ületada vältimiskäitumist.
Kõige tõhusama meetodina peaks vestlusteraapia olema esimene ravivalik.
Neile, kes miskipärast ei soovi vestlusteraapiat, toimivad ka enamkasutatud antidepressandid (SSRI – selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid). Miinuspoolel on ravimite kõrvalmõjud ja see, et kõigi inimeste puhul nad ei toimi. Veel enam, positiivsed muutused ei kesta peale ravimikasutuse lõpetamist.
Uurijad tunnustasid ravimite olulisust, kuid eelkõige teisese meetodina neile, kes teraapiat ei taha või keda see ei aita. Suurbritannias on see juba mõjutanud ravijuhiseid ning Mayo-Wilson loodab, et uuring mõjutab tervisepoliitika kujundamist ka USA-s. “Suurem panustamine psühholoogilistesse teraapiatesse parandaks elukvaliteeti, tõstaks töist produktiivsust ja vähendaks tervishoiukulutusi”, leiab Mayo-Wilson Science Daily artiklis.
Sotsiaalne ärevus on väga levinud – selle all kannatab igast kaheksast inimesest üks. See võib oluliselt vähendada elukvaliteeti, olles takistuseks suhete loomisel ja mõjutades negatiivselt tulemusi õpingutes ning tööl. Sageli saab see alguse teismelisena või noore täiskasvanuna – kriitilisel arenguajal, raskendades eluga toimetulekut ja olles väga pikaajaliste tagajärgedega.
Hea uudis on see, et teraapiast saab tõhusat abi.
Evan Mayo-Wilson et al. Psychological and pharmacological interventions for social anxiety disorder in adults: a systematic review and network meta-analysis. The Lancet Psychiatry, September 2014
Arengutugi 